____
¹titaan - kreeka jumalasugu Taeva (Uranos) ja Maa (Gaia) lapsed; siit ka meie laensõna "titaan" - vägilane, hiiglane ja omadussõda "titaanlik" - vägilaslik, hiiglaslik ²teistel andmetel toitis Zeusi hoopis kits nimega Amaltheia; kitse murdunud, viljadega täidetud ja lilledega pärjatud sarv sai külluse sümboliks ³Tartaros (meie mõistes põrgu); kreeklased uskusid, et Tartaros asub Sitsiilias Etna vulkaani all ⁴mahhia -  kr. k. võitlus

II ZEUSI SUHETEST SUREMATUTE JA SURELIKEGA

Zeus pettis oma naist Herat nii surematute kui surelikega. Sellega tõi kreeklaste taevataat kaasa palju pahandust neile, keda ta oma armastusega. Hera oli erakordselt armukade ja kimbutas kõiki oma mehe lemmikuid.

Tuntud on Zeusi armulugu titaanide tütre LETOga. Armukade Hera jälitas Letot, andmata talle kuskil asu. Pärimuse kohaselt keeldusid kõik kohad Letole varjupaika andmast, kartes võimsa Hera kättemaksu. Lõpuks leidis Leto varjupaiga ujuva Delose saarel ning sünnitas seal palmi all kaksikud - tulevase valguse- ja päikesejumala Apolloni ning jahi- ja loodusjumalanna Artemise. Tänutäheks sai Delos Zeusilt kindla asupaiga ja viljaka maapinna.

Kui Leto lastega õnnelikult maha sai, jätkas Hera endiselt tema jälitamist. Jõudnud Lüükiasse (Väike-Aasia), soovis janune Leto tiigist vett juua, kuid kohalikud talupojad  kargasid tiiki ja ajasid vee sogaseks. Vaene lapsi süles hoidev naine hüüdis appi Zeusi, kes südametud mehed otsemaid konnadeks muutis. Seda stseeni saame imetleda Versailles' pargi peaallee alguses, kus kerkib imekaunis LA FONTAINE DE LATONE - LETO PUSRSKKAEV (autoriteks on skulptoritest vennad perekonnanimega Marsy). Suurtest maalikunstnikest on sama stseeni kujutanud belglane Rubens.

 
Leto purskkaev. Versailles' pargi peaallee.

Suureks saades kaitsesid sõjakad lapsed Letot kõigi ründajate ja solvajate eest. Ühel päeval uhkustas Teeba kuninganna Niobe oma lastega (tal oli 7 poega ja 7 tütart) Leto ees, kellel oli ainult kaks last. Kättemaksuks oma emale osaks saanud solvangu eest tapsid Apollon ja Artemis nooltega kõik Niobe lapsed niobiidid, Niobe ise aga muutus pisaraid valavaks kaljuks.

Kõigi aegade kunstnike meelisteemaks on olnud Zeusi armuvahekord Sparta kuninga Tyndareose abikaasa LEDAga. Zeus ilmus Leda juurde luigena ja võrgutas ta. 

 Leonardo da Vinci. Leda ja luik. (Kaks 16. saj. koopiat kaduma läinud orginaalist.)

Leda tõi ilmale kaks muna, millest koorusid kaks tüdrukut, HELENA¹ ja Klytaimestra, ja kaks poissiKastor ja Polydeukes (rooma Polyx), keda hüüti DIOSKUURIDeks². Leda lastest räägime veel Trooja sõja ajendite ja tegevuse juures. Tuntuima Ledat kujutava maali autor on Leonardo da Vinci (1452 - 1519). Leda seisab siin rüütult hiigelluige kaitsva tiiva taustal. Nende ees murul mängivad kaks imikueas poisslast, taamal paistab suur muna, kust peaks peagi kooruma Ilus Helena koos õega. Kahjuks on selle meistritöö originaal kaduma läinud. On säilinud üksnes 16. saj. tehtud koopia. Üht säilitatakse Borghese galeriis Roomas, teist Salisburys Suurbritannias³.

Sugugi vähem pole kunstnikke paelunud EUROPE röövimise motiiv. Europe oli Väike-Aasias paikneva Foiniikia kuninga tütar. Moondunud taltsaks sõnniks, ilmus Zeus merekaldal mängiva Europe juurde, röövis ta ning viis mere taha Kreetale. Seal sünnitas naine Minose, Rhadamanthyse ja Sarpedoni. Europe röövimist on sageli kujutatud antiikaja seina- ja vaasimaalidel. Hilisemaist Europet kujutavaist maalidest on tuntuimad Veronese, Tiziani, Rembrandti, Tieppolo ja Serovi teosed.

 
 
V. Serov. Europe röövimine. Tretjakovi Galerii, Moskva.

Hoopis erakordne armusuhe oli Zeusil Argose kuninga Akrisiose tütre DANAEga. Delfi oraakel oli kuningale ennustanud surma lapselapse käe läbi. Mees sulges tütre maa-alusesse vaskkambrisse. Zeus aga tungis kullavihmana Danae juurde ja sigitas temaga PERSEUSe. Isa lasi tütre koos pisipojaga kasti panna ja merele saata. Nad randusid Seriphose saarel, kus poiss ka täisealiseks sirgus. Hiljem täituski oraakli ennustus. Zeusi ja Danae armusuhet on oma maalidel kujutanud Correggio, Tizzian, Tintoretto, van Dyck, Rembrandt jt. Richard Strauss on loonud selle müüdi alusel ooperi.

Rembrandt. Danae. Ermitaaž. 

 Tizian. Danae. Prado, Madrid.

Teeba kuninga tütar SEMELE sünnitas Zeusile DIONYSOSe - tulevase veinijumala. Järgides talle amme kujul ilmunud armukadeda Hera nõuannet, soovis Semele Zeusilt, et see näitaks end talle oma tõelisel kujul. Zeus, keda kohutas lubadus iga Semele soov täita, ilmus välgu ja müristamisena ning Semele hukkus tules. Zeus päästis Semele sündimata lapse: ta kandis Dionysost oma reide õmmelduna tulest välja. 
 
G. Moreau. Zeus ja Semele. G. Moreau muuseum, Pariis.

Zeusi armastatuist on kunstnikke paelunud ka teebalanna ANTIOPE, kellele himur peajumal lähenes saatürina⁴. Antiope rasestus ja tõi ilmale kaksikud poisid Amphioni ja Zethose. 

 Van Dyck. Zeus ja Antiope. Rahvusgalerii, London.

Täiskasvanud noormehed karistasid Teeba kuningannat Dirket, kes olioli nende ema julmalt kohelnud. Nad sidusid Dirke härja sarvede külge ja lasksid naise surnuks lohistada. Dirke sidumist kujutab kuulus skulptuurikompositsioon, nn. "Farnese härg". Kreeka originaali järgi tehtud rooma koopiat hoiti alguses Roomas Farnese palees, kust ka teose nimi. Praegu asub see imeväärne taies Napolis. 

 Farnese härg. Arheoloogiamuuseum, Napoli.

Zeusi armusuhtest ALKMENEga - Teebas maapaos viibiva Amphitryoni abikaasaga, sündis kreeklaste kõige kuulsam kangelane Herakles, kellest tuleb peagi pikemalt juttu. 

 A. del Pollaiolo. Herakles tapmas Lerna hüdrat. Uffizi Galerii, Firenze.

Herakles maadlemas Antaiosega. Üpris pikantne, kuid kurva lõpuga lugu juhtus Artemist saatva nümfi KALLISTOga, kes nagu Artemiski tõotas igavesti neitsiks jääda. Zeus armus neiusse, ootas ära, mil Artemis ilma Kallistota jahile läheb, moondas end naiseks, kes sarnanes Artemisega nagu kaks tilka vett, ja sellisel kujul võrgutas neiu. Suur oli jahijumalanna üllatus, kui ta peagi avastas, et tema neitsilik sõbratar on rase. Karistuseks sõnamurdmise eest moondas ta neiu emakaruks ja asus otsemaid loomale jahti pidama.  Zeusil hakkas surmavalt haavatud Kallistost kahju ja muutis oma armastatu tähkujuks. Selle tähtkuju nimi on eesti keeles Suur Vanker, aga teistes keeltes Suur Emakaru (Grande Ourse). 

 Tizian. Artemis avastamas Kallisto rasedust. Rahvusgalerii, London.

Edinbourgh.  Zeusil oli naiste hulgas ka sõpru. Üks tema lemmikuid oli meretaadi tütar Thetis, kelle kurikuulsas pulmas kolm jumalannat kuldõuna pärast vaidlema kukkusid. Thetisel oli Taevataadi juurde audientsile pääsemisel ikka eelisõigus. Nii ka siis, kui tema poeg Achilleus Trooja all vägede ülemjuhataja Agamemnoniga tülli läks. Solvunud Achilleus suundus mere äärde ja kutsus vetevoogudest välja oma ema, merenümf Thetise, kes lubas poja hea käekäigu eest Zeusi juures kosta. Armastav ema tõttas otsemaid Olümposele. (Seda stseeni kujutab maalil "Jupiter ja Thetis" väga ilmekalt prantsuse kunstnik J. D. Ingres.) Zeus võttiski Thetise palvet kuulda ning muutis sõja käiku. 

 Ingres. Jupiter ja Thetis. Granet' Muuseum, Aix-en-Provence.

Zeus otsis endale surelike hulgast mitte üksnes sõbratare, vaid ka sõpru. Moondunud kotkaks, röövis ta ilusaima sureliku poisslapse, Trooja kuninga Trosi poja GANYMEDESe, ja viis ta Olümposele endale seltsiliseks ja karikatäitjaks. 

 Rembrandt. Ganymedese röövimine. Dresden.

 

 Thorvaldsen. Marmor. Ganimedes jootmas Zeusi. Thorvaldseni muuseum, Kopenhagen.

Marmor. Kopenhagen.  Ganymedese röövimine on paelunud paljusid vanakreeka vaasimaalijaid, kuid üllatavalt tihti on seda temaatikat käsitlenud ka uuema aja kunstnikud ja skulptorid.

Itaallane Correggio⁵ (1494 - 1534) kujutab 8-aastast last, kelle hirmunud pilk on suunatud üha kaugenevale maale. Belglase Rubensi (1577 - 1640) maalil on Ganymedes umbes 16-aastane nooruk. Kõik viitab sellele, et noormees oli jahil, kui hiigelkotkas ta oma haardesse võttis. Mõlemale pildile oma omane barokilik  meeleline joon. Hoopis isemoodi on Ganymedese loole lähenenud hollandlane Rembrandt (1606 - 1669). Ta kujutab kotka haardesse sattunud sülelast, kes suurest hirmust mitte üksnes ei pissi alla, vaid sooritab ka suuremat häda. See Rembrandti ülihumoorikas meistriteos on Dresdeni Maaligalerii uhkuseks.

Klassitsismi esindaval taani skulptoril Bertel Thorvaldsenil (1768 - 1822) on väga õnnestunud samateemaline skulptuurikompositsioon. Ganymedes toetub vasaku põlvega vastu maad ja annab kausikesest juua end kotkaks moondanud Zeusile. Autor on nooruki kujutamisel lähtunud antiikaegsest iluideaalist. Selle teose originaali saate imetleda Kopenhaagenis Thorvaldseni muuseumis. _____ ¹Helena e. Ilusa Helena ja Trooja printsi Parise armulugu ajendaski Trooja sõja ²Dioskuurid - kr. k. kaksikud; rooma müt. Kastor ja Polyx; Ilusa Helena vennad; antiikajast on Dioskuuridest säilinud mitmeid skulptuurikompositsioone; neist kuulsaim paikneb Roomas Kapitooliumi mäele viivatel treppidel ³Salisburys asuval koopial näeme Leda ja luige jalge ees ka juba munast koorunud tüdrukuid ⁴saatürid - metsikud, himurad ja ülemeelikud loodusvaimud; neid kujutati hobusetaolise alakehaga ⁵Correggio - loe: korred´žo

MÕTLE VÕI UURI JÄRELE

1. Zeusi isa Kronos neelas kõik oma lapsed alla. Miks ta seda tegi? Kuidas pääses Zeus?
2. Millised Olümpose jumalad olid Zeusi vennad ja õed ja millised tema lapsed?
3. Millised on Olümpose jumalate Zeusi, Hera, Athena, Aphrodite, Arese, Artemise ja Hermese rooma vasted?
4. Kuidas sündis Athena? Kus möödus tema lapsepõlv?
5. Millised Olümpose jumalad olid kaksikud? Kes olid nende kaksikute vanemad?
6. Millist funktsiooni täitis Olümposel Hermes?
7. Kelle ema oli Leto? Kus ta oma lapsed ilmale tõi?
8. Dioskuuride e. kaksikute ning Ilusa Helena ema Ledat on kunstnikud oma taiestel tihti kujutanud koos ühe linnuga. Mis lind see on ja miks just see lind?
9. Danae isa varjas tütart maa-aluses vaskkambris. Kuidas sai Zeus Danaega Perseuse sigitada?
10. Semele hukkus enne poja sünnitamist. Kuidas ta hukkus? Mis sai Semele pojast?
11. Kas Heraklese ema Alkmene oli teadlik, et ta petab oma abikaasat Amphitrioni? Põhjenda!
12. Kuidas sattus Olümposele Troojast pärit poiss Ganymedes?
13. Leia Internetist vähemalt kolm Leda ja luige teemalise kunstiteose reproduktsiooni.
14. Leia Internetist vähemalt kolm Danae ja Zeusi armusuhet kajastava kunstiteose reproduktsiooni.
15. Leia Internetist vähemalt kolm Ganymedese röövimist kujutava kunstiteose reproduktsiooni.