Vana Testamendi lood

AABRAHAM JA TEMA POEG IISAK

 
Caravaggio. Iisaku ohverdamine. Õli lõuendil. Galleria degli Uffizi, Firenze.

Juutide esiisa Aabraham oli pärit Uuri linnast Sumerist (Sumerimaa asus Lõuna-Mesopotaamias praeguse Iraagi territooriumil). Juba varases nooruses kuulis Aabraham salapäraseid hääli ja nägi imelisi unenägusid. Mesopotaamlastel oli palju jumalaid, Aabrahamiga vestles aga ainujumal Jehoova (Jahve). See jumal andiski Aabrahamile unes nõu kodumaa maha jätta ja Kaananimaale (praeguse Iisraeli maa-aladele) elama asuda.

Nii ületaski ühel kaunil päeval Aabraham koos oma noore naise Saara, vennapoja Loti, sulaste ja loomakarjaga Jordani jõe ja seadis end sisse Kaananimaal. Need sündmused toimusid ligi 20 sajandit enne meie ajaarvamist, seega 4000 aastat tagasi.

Möödusid aastad. Aabrahamist sai halli habemega vana mees ja tema naisest Saarast vana naine. Neil oli suur loomakari ja kodus kõik, mis eluks vaja, kuid neil polnud lapsi. Kellele jätta nii suure vaevaga saadud vara? Tihti pöördus Aabraham oma murega Jehoova poole. Lõpuks võttis jumal mehe siiraid palveid kuulda: Saara jäi lapseootele ja üheksa kuu pärast sündis neile poeg.

Vana Testamendi Moosese 1. raamatus on kirjas: "Ja Aabraham oli sada aastat vana, kui ta poeg Iisak temale sündis."

Iisakist kasvas nägus noormees. Ta oli sõnakuulelik ning abivalmis. Vanemad armastasid oma poega meeletult.

Jumal tahtis Aabrahami usu proovile panna. Ühel päeval sai mees Jehoovalt käsu minna Morija mäe jalamile, teha sinna põletusaltar ja ohverdada sellel oma ainus poeg. Moosese 1. raamatust loeme: "Ja kui nad jõudsid paika, millest Jumal temale oli rääkinud, ehitas Aabraham sinna altari, ladus puud, sidus kinni oma poja Iisaki ja pani ta altarile puude peale. Ja Abraham sirutas käe ja võttis noa, et tappa oma poeg. Aga Issanda ingel hüüdis teda taevast ja ütles: Aabraham, Aabraham!" Ära pane kätt poisi külge ja ära tee temale midagi, sest nüüd ma tean, et sa kardad Jumalat ega keela mulle oma ainsat poega. Ja Aabraham tõstis oma silmad üles, vaatas, ja ennäe, üks jäär oli rägastikus sarvepidi kinni. Ja Aabraham läks ning võttis jäära ja ohverdas selle põletusohvriks oma poja asemel."

 
Rembrandt. Iisaku ohverdamine. Õli lõuendil. Ermitaaž, Peterburi.

Aabraham elas väga kõrge vanuseni. Kui tema naine Saara suri 127. eluaastal, siis Aabraham ise oli surres 175 aastat vana. Armsad lugejad, kindlasti huvitab teid, kuidas oli tolle aja kasina elu juures võimalik nii vanaks elada. Üks oletustest on selline: kuna sealses kliimas saab põldudelt koguda mitu saaki aastas, võisid ka tolle aja inimesed oma vanust arvestada saakide järgi. Teine põhjendus: legendides ja muistendites tähendavad arvud 100 või 1000 tihti "väga palju". Siit ka järeldus: kui Saara elas väga vanaks, siis tema mees Aabraham elas veelgi vanemaks.

Iisak abiellus Rebekaga ja neil sündisid kaksikud pojad  Eesav ja Jaakob. Niisiis oli Aabraham Jaakobi vanaisa. Jaakobi ja tema 12 poja lugu te juba teate. Jaakobi poeg Joosep tegi Egiptuses hiilgavat karjääri ja kutsus sinna elama ka kõik oma sugulased.

XIII sajandil eKr tõi Mooses oma rahva Kaananimaale tagasi. Arvatakse, et siis oli israeliite ehk juute umbes 600 000.

Iisaki ohverdamise teema on paelunud paljusid kunstnikke, eriti renessansiajastul, kuid ka hiljem (Rubens, Rembrandt, Caravaggio jt.). Tavakohaselt kujutatakse puuhalgudel lebavat kinniseotud kätega Iisakit ja tema kõrval teravat nuga käes hoidvat Aabrahami; taamal seisab jäär ning õhus hõljub ingel, et peatada Aabrahami käsi.

Vana Testamendi põhjal ümber jutustanud Lauri Leesi

 
Rembrandt. Iisaku ohverdamine. Kuivnõel. Albertinum, Viin.

1. Kust on pärit juutide esiisa Aabraham?
2. Kuidas kujutad ette Jehoova vestlusi Aabrahamiga?
3. Kus asus Kaananimaa? Kuidas nimetati seda maad Jeesuse eluajal? Kuidas nimetatakse seda maa-ala tänapäeval?
4. Kui vana oli Saara, kui ta sünnitas Iisaki?
5. Jehoova tahtis Aabrahami usu proovile panna ja soovitas tal tappa lihase poja Iisaki. Kuidas toimis Kristus, kui soovis oma õpetuse järgijaid proovile panna?
6. Kes oli Aabraham Jaakobile?
7. Kui palju juute pöördus tagasi Egiptusest nn. tõotatud maale?
8. Kui palju juute elab tänapäeval Iisraelis?
9. Milline on Iisraeli pealinn? Milline rahvas peab samuti seda linna oma pealinnaks?
10. Kas juutidel on õigus pidada seda linna oma pealinnaks? 
11. Otsi internetist: www.abcgallery.com (See on interneti parim kunstiajalugu käsitlev lehekülg, mille nimi on Olga's Gallery) Siit leiad tiitellehelt vasakult: Religious Notes Index. Nüüd otsi tähestikulises järjekorras reastatud isikunimede alt: Isaac (Caravaggio, Rembrandt)

***

SIMSON JA DELIILA

Kui Mooses oma rahva Egiptusest tagasi tõotatud maale tõi, tuli neil siinsete elanikega kõrvuti elada. Kuna juutidel puudus ühtne keskvalitsus (juutidel polnud veel kuningaid, neil olid siis vaid kohtumõistjad - suguharude juhid), langesid nad peagi sõjakate naaberrahvaste ülemvõimu alla.

Umbes XII-XI saj. eKr oli juutidel kõige suuremad kokkupõrked Kaananimaast põhjapool elavate vilistitega. (Heebrea keeles on selle rahva nimi pelishtim, kust ka nimetus Palestiina.) Kõik juudid pidid neile andamit maksma. Loomulikult püüdsid juudid rüüstajaile ka vastupanu osutada, kuid ikka jäid sõdimisest elatuvad vilistid peale. Sel raskel ajal kinkis saatus juutidele targa Simsoni-nimelise kohtumõistja. Juudi rahva ajaloos tuntakse Simsonit veel kui suurt jõumeest. Juba lapsena oli ta kasvult teistest omaelistest poistest tublisti üle, ja mida vanemaks ta sai, seda pikemaks ta sirgus ning suuremaks sai ka tema jõud. Simson võis katki rebida ka kõige tugevamad köied ja ahelad. Kord tuli talle viinamägede juures vastu lõvi. Paljaste kätega sööstis Simson lõvi kallale ja kiskus metslooma lõhki kui kitsetalle. Kui te, armsad väikesed lugejad, Peterburi lähedal asuvat Peterhofi lossiparki külastate, näete seal imelist purskkaevu: vägilane Simson tõmbab kahe käega hiigellõvi lõugu lahti, lõvi suust purskub aga kõrge veejuga. Tegemist on ühe kaunima purskkaevuga maailmas.

Simson võitlemas lõviga. Peterhof, lossipark.

Üksnes Simsoni vanemad teadsid, kust pärineb nende poja säärane jõud. Veel enne lapse sündi ilmutas tulevase vägilase emale Issanda ingel ja lausus:

"Hoia siis nüüd, et sa ei joo veini ja vägijooki ega söö midagi roojast! Sest vaata, sa jääd lapseootele ja tood poja ilmale. Aga habemenuga ei tohi saada tema pea ligi, sest poiss peab olema emaihust alates Jumalale nasiiriks (st. Jumalale tõotatud isikuks), ja tema hakkab Iisraeli päästma vilistite käest!"

Niisiis peitus Simsoni üliinimlik jõud tema juustes. Isa ja ema keelasid pojal sellest kellelegi rääkida.

Teades Simsoni jõudu, ei julgenud vilistid vägilase kodukohta kimbutada ega sealt andamit nõuda. Eks seetõttu tahtsidki nad israeliitide vägilast surmata. Kord tuli Simson Assa linna ühele tuttavale naisele külla ja jäi sinna ööbima. Pimeduse hakul suleti linnavärav. Vilistitest mõrtsukad jäid ootama hetke, mil Simson sügavasse unne vajub, et teda siis surmata. Vägilane aga ärkas, asja eest teist takka, juba keskööl ja asus koduteele. Leides linnavärava suletuna, haaras ta selle koos piitade ja hingedega ning kandis oma turjal kaugele mägedesse.

Läks aga nii, et Simson armus ühte Deliila-nimelisse kaunitari. Vilistid lubasid neiule hiigelsumma, kui ta Simsonilt tema jõuallika saladuse välja pinnib.
 
A. van Dyck. Simson ja Deliila. Õli lõuendil. Dulwich Picture Gallery, London.

Mitmel korral puikles Simson vastu, kuid naine muutus üha tüütavamaks. Ühel ööl mehe kannatus katkes ja ta ütles välja tõe: "Kui mind pöetakse, siis mu jõud lahkub minust ja ma muutun jõuetuks."  Järgnev katkend on  Vana Testamendi kohtumõistjate raamatust:

"Ta uinutas Simsonit oma põlvedel ja kutsus ühe mehe, kes pügas tema seitse juuksekiharat; ta nõrgestas Simsonit ja selle jõud lahkus temast. Ja vilistid võtsid ta kinni ja torkasid tal silmad välja ja nad viisid ta Assasse, aheldasid vaskahelatega ja ta pandi vangikojas jahvatama. Aga ta juuksed hakkasid jälle kasvama, pärast seda, kui need olid pöetud."

Peagi otsustasid vilistid nii hiilgava võidu puhul korraldada suure peo. Kõik ülikud pereliikmetega kogunesid suurde peosaali, kuhu nende lõbustamiseks toodi ka Simson. Nüüd oli vilistitel rõõmu kui palju! Siin ta seisis israeliitide  pime ja saamatu vägilane!

Siis aga ütles Simson poisile, kes tal käest kinni hoidis: "Jäta mind, lase ma puudutan sambaid, millele hoone tugineb, et ma nende vastu saaksin toetuda!"

Hoones aga olid kõik vilistite vürstid ja katusel oli ligi kolm tuhat inimest. Kohtumõistjate raamatus on kirjas:

"Siis Simson hüüdis Issandat ja ütles: "Issand Jumal! Mõtle ometi minu peale ja tee mind tugevaks ainult veel selleks korraks, oh Jumal, et saaksin vilistitele ühe korraga kätte maksta oma mõlema silma eest!" Ja Simson haaras kinni kahest keskmisest sambast, millele hoone tugines, ja toetus neile, ühele parema, teisele vasaku käega. Ja Simson hüüdis: "Surgu mu hing koos vilistitega!" Siis ta tõmbas enese võimsasti kummargile ja hoone langes vürstide ja kogu sees oleva rahva peale." Peagi tulid Simsoni sugulased ja matsid ta maha. Ta oli oma rahvale kohtumõistjaks olnud 20 aastat.

Rembrandt. Deliila reetmas Simsonit. Õli puutahvlil. Maaligalerii, Berliin.

Simson on inspireerinud nii skulptoreid, maalikunstnikke (Rubens, Rembrandt, van Dyck jt.) kui ka heliloojaid. Tuntud on Camille Saint-Saensi ooper "Simson ja Deliila".

1. Kust pärineb nimetus Palestiina?
2. Simson ei olnud kuningas, ta oli kohtumõistja. Sellest saame järeldada, et juudi rahval puudus veel oma riik. Kes meie ühiskonna ametnikest võiks olla võrreldav tolle aja juutide kohtumõistjaga? On see president, peaminister, minister, maavanem, linnapea, vallavanem?
3. Kunstiteostes kujutatakse tihti Simsonit võitlemas ühe metsloomaga. Millisega?
4. Millise elukutse esindaja võis olla Deliila? Kas see elukutse esineb ka tänapäeva Eestis?
5. Igal rahval on muistendeid, mis jutustavad jõumeestest. Nimetata eesti või teiste euroopa rahvaste muistendite või eeposte rammumehi!
6. Kas Simson on ajalooline või legendaarne isik?
7. Mida pead Simsoni loos usutavaks ja mida mitte?
8. Kes on ooperi "Simson ja Deliila" muusika autor?
9. Milline on nimede Simson ja Deliila prantsuse- ja inglisepärane kirjapilt?
10. Otsi internetist: www.abcgallery.com (Olga's Gallery) Siit leiad tiitellehelt vasakult: Religious Notes Index . Nüüd otsi tähestikulises järjekorras reastatud isikunimede alt : Samson. 
11. Otsi internetist: NETI - LEIA: Peterhof - GOOGLE - Peterhof-Welcome! - Fountains. Oota! 1. lk. alla ilmub nool. Vajuta noolele! 2. lk. ilmub pilt: Samson rending open the jaws of the lion. Suurenda hiire klõpsatusega pilti.

***

JUUDIT JA OLOVERNES (HOLOFERNES)

VIII sajandil eKr sai Lähis-Ida kõige võimsamaks riigiks Assüüria. Pikki aastaid kestis juudi rahva võitlus assüürlastest vallutajate vastu. Peagi oli pool juutidega asustatud maast, põhjapoolne Iisraeli kuningriik Assüüria valduses. Vähe sellest - paljud juudid küüditati Mesopotaamiasse. Siiski jäi Juudamaa (lõunapoolne osa kunagisest Kaananimaast), mille  pealinn oli Jeruusalemm, veel mõneks ajaks iseseisvaks. Kuid ka Mesopotaamias endas toimusid samuti suured muudatused. Aastal 625 eKr kuulutas assüürlaste poolt anastatud Babüloonia end iseseisvaks ja nii tekkis Uus-Babüloonia ehk Kaldea riik. Selle riigi kõrgpunktiks oli kuningas Nebukadnetsar II valitsemisaeg (604 - 562 eKr). Seda kuningat tuntakse meil ka Nabucco nime all, sest see mesopotaamlane kannab sellist nime G. Verdi samanimelises ooperis. Nebukadnetsar II ajal vallutati ka Jeruusalemm, purustati juutide kõige püham paik - Saalomoni tempel ja paljud juudid küüditati Babülooniasse. Seda aega nimetatakse juudi rahva ajaloos "Paabeli vangipõlveks". Ei maksa arvata, et assüürlastel ja babüloonlastel juute väga kerge alistada oli. Juudid osutasid suurt vastupanu. Nii kestis põhjapoolse juutide kuningriigi pealinna Samaaria piiramine tervelt kolm aastat. Vana Testamendi apokriiva raamatute hulgas on kirjas imetore jutt juudi noorest ja kaunist naisest Juuditist, kes sooritas järgneva kangelasteo.

 Caravaggio. Juudit ja Olovernes. Õli lõuendil. Palazzo Barberini, Rooma.

Nebukadnetsar II väepealik Olovernes (õigemini Holofernes) piiras juba mitu kuud juutidega asustatud Betuulia linna. Toit ja joogivesi olid lõpukorral, linna kaitsjad näljast jõuetud. Veel mõni päev ja kodulinn ongi võõrvägede päralt. Ees ootas surm ja vägivald. 
 
Botticelli. Juuditi tagasi pöördumas Betuuliasse. Tempera puutahvlil. Uffizi Galerii, Firenze.

Betuulia imekaunis noor lesk Juudit oli nii oma vanematelt kui ka abikaasalt pärinud hiigelvaranduse. Sellest suurema osa oli ta juba kulutanud linna kaitsjate toitmise ja relvadega varustamise peale. Tema kodus leidsid peavarju kõik abivajajad. Mida annaks veel oma rahva vabaduse nimel ära teha? Igal õhtul seisis kaunitar Juudit linnamüüril ja silmas taamal prassivaid vaenlasi. Erilise toredusega peeti igal õhtul pidu väepealik Olovernese uhkes telgis. Pimeduse hakul viidi telki siitkandi noori tüdrukuid, kes hommikul nuttes telgist väljusid. Ja nii tekkiski Juuditil kinnisidee: pääseda salaja Olovernese telki ja tappa vaenlaste väepealik. 
 
Michelangelo. Juudit tagasipöördumas kodulinna. Fresko. Sixtuse kabel, Vatikan.

Ühel õhtul väljuski Juudit teenijanna saatel läbi maa-aluse salakäigu linnast. Pimeduse katte all lähenes ta väepealiku telgile, viskas õlgadelt sooja salli ja astus kogu oma ilus uhkesse telki, kus pidu oli täies hoos. Telgi peremees arvas, et naine on järjekordne "jahisaak" ja et selle saagi kohaletoimetajad on sealsamas telgi sissepääsu kõrval. Uustulnuk oli nii ilus, et telgi peremees kutsus ta otsemaid enda kõrvale. Juudit pani mängu kõik oma võlud, lähenes Olovernesele, istus tema põlvedele, võttis veinikannu ja valas peekri täis, rüüpas ka ise ja alles siis asetas peekri võõramaalase suule. Olovernes oli seesugusest peenetundelisusest vaimustatud. Veel mõni peekritäis joovastavat veini ja väepealik andiski käeviipega märku, mis tähendas, et kõik ülejäänud peale Juuditi on telgis liigsed. Juuditile polnud saladus, et meeste armuuni on sügavam kui naistel. Kui ta kuulis mehe aeglast ja müristavat norskamist, tõusis ta asemelt, võttis väepealiku mõõga ja raius sellega mehel pea otsas. Siis mähkis ta pea teki sisse ja lohistas paki telgist välja. Siin ootas teda teenijanna ja nad tõttasid, kandes rasket Olovernese pead teki sees enda vahel, läbi maa-aluse käigu vaenlaste poolt ümberpiiratud linna tagasi.

Hommikul, kui linna piirajad üles ärkasid, nägid nad kohutavat vaatepilti. Juutide linnamüüril rippus vaia otsas nende väepealiku pea. Kartes, et juutide jumala kättemaks võib tabada ka neid, põgenesid babüloonlased kabuhirmus.

Juuditi temaatika on paelunud väga paljusid kunstnikke (Michelangelo, Raffael, Tizian, Lucas Cranach vanem, Caravaggio jt.). Küll kujutatakse teda, mõõk käes, magava Olovernese kõrval seismas, kord on pea juba maha raiutud ja Juudit hoiab seda käes, kord jälle tõttab Juudit teenijannaga kodulinna poole, kandamiks Olovernese pea. Meie suur kirjanik Anton Hansen Tammsaare on kirjutanud näidendi "Juudit".

Vana Testamendi põhjal ümber jutustanud Lauri Leesi

1. Euroopas tuntakse Uus-Babüloonia kuningat Nebukadnetsar II ka lühema nime all. Mis nimi see on? Milline on selle lühema nime päritolu?
2. Nebukadnetsar II valitsemise ajal külastasid Babüloni linna ka kreeklased. Just neilt on meil kirjeldus ühest seitsmest maailmaimest, mis asus selles linnas. Nimeta see maailmaime.
3. Kes lasi ehitada Jeruusalemma juutide suurima pühamu, mille Nebukadnetsar II lammutada lasi?
4. Mis on Juuditi loos usutav ja mis on ebausutav?
5. Juudit on juutide rahvuskangelanna. Ehk oskad nimetada võrdväärseid naiskangelasi eurooplaste (ka eestlaste) hulgas?
6. Maalikunsti meelisteemaks on ka episood Uuest Testamendist, mis sarnaneb Vana testamendi Juuditi looga. Mis episood see on?
7. Millised on siiski nende kahe episoodi erinevused?
8. Otsi internetist: www.abcgallery.com (Olga's Gallery). Siit leiad tiitellehelt vasakult: Religious Notes Index . Nüüd otsid tähestikulises järjekorras reastatud isikunimede alt - Judith.

***

ESTER JA AHASVEROS (XERXES I)

Uus-Babüloonia ehk Kaldea riik langes pärslaste kätte 550. a. eKr. Vallutussõdade tagajärjel muutus Pärsia peagi Egiptusest Indiani ulatuvaks maailmariigiks. Lõppes ka juutide Paabeli (Babüloni) vangipõlv. Kuigi juudid võisid nüüd kodumaale tagasi pöörduda, jäid paljud harjumuspäraselt Mesopotaamiasse elama. Just sellest ajast kõneleb meile Vana Testamendi Estri raamat.
 
Rembrandt. Ahasveros , Haman ja Ester. Õli lõuendil. Puškini-nim. muuseum. Moskva.

Pärslaste kuningas Ahasveros (ajalooõpikuis Xerxes I) avaldas soovi järjekordselt abielluda. Sobiva abikaasa leidmiseks toodi Suusanisse (see oli Xerxes I pealinn) ilusaid tütarlapsi. Valik langes juudi rahvusest neiule, kes polnud esiisade kodumaale tagasi pöördunud, sest ta oli orb. Teda kasvatas Mordokai-nimeline juudi mees, igati aus ja jumalakartlik inimene. Kasuisa soovituse kohaselt ei avaldanud Ester pärslaste kuningale oma rahvust, sest juutidesse suhtuti Mesopotaamias ikka veel kui küüditatuisse.

Nii saigi lihtsast juudi neiust suure kuninga Ahasverose lemmiknaine.

Tsiteerime Vana Testamenti: "Ja kuningas armastas Estrit enam kui kõiki teisi naisi, ja Ester leidis tema ees armu ja heldust enam kui kõik teised neitsid; ta pani temale kuningliku krooni pähe ja tegi ta kuningannaks."

Juhtus aga nii, et Estri kasuisa Mordokai kuulis kogemata pealt, kuis kaks kuningapalee eunuhhi plaanisid valitsejale atentaati sooritada. Ta rääkis sellest Estrile, kes omakorda hoiatas kuningat. Asja uuriti ja kuuldus osutus tõeks. Kuninga ajaloolane pani vahejuhtumi kroonikaisse kirja.

Just enne seda lugu oli Ahasveros nimetanud oma peaministriks kellegi Haamani. Mees oli nii uhke, et kui ta Suusani linnas jalutas, pidid kõik tema ees kummardama. Estri kasuisa keeldus seda tegemast, sest peaminister oli tema meelest tühine ja kõrk. Seetõttu vihkas Haaman põhjatult kõiki juute, eriti aga Estri kasuisa Mordokaid. See hull peaminister läks ajalukku esimese holokausti korraldajana.

Tsiteerime jällegi Vana Testamenti: "Ja Haaman ütles kuningas Ahasverosele: Üks rahvas on hajutatuna ja eraldatuna rahvaste keskel sinu kuningriigi kõigis maades; nende seadused on teistsugused kui kõigil muudel rahvastel ja nad ei tee kuninga seaduste järgi; seepärast ei ole kuningal kasulik neid sallida. Kui kuningas heaks arvab, siis käskigu ta kirjutada, et nad tuleb hukata." Saanud kuningalt nõusoleku, saatiski Haaman kullerid üle kogu Pärsia kuningriigi teatega, et ühel kindlal päeval ja kellaajal tuleb kõik juudid, vanad ja noored, naised ja mehed, hukata, nende vara aga konfiskeerida. See on eredaim näide holokaustist.

Mordokai vestles oma kasutütre Estriga läbi haaremi akna pea iga päev. Temalt kuuliski Ester, milline saatus rahvuskaaslasi ootab. Midagi tuli ette võtta. Kuid mida? Polnud ju Estril lubatud kuningat omavoliliselt tülitada. Tema koht oli haaremis, mis sellest, et Ahasveros teda teistele naistele eelistas. Naist, kes astub üle keelust ja siseneb loata kuninga troonisaali, ootab ees hukkamine. Ometi tuli kuidagi kuninga jutule pääseda, seda enam, et peaminister Haaman oli juba käskinud üles seada viiekümne küünra kõrguse võllapuu, et lasta Estri kasuisa Mordokai selle otsa üles puua. 
 
Th. Chassériau. Ester valmistumas kohtumiesks Ahasverosega. Õli lõuendil. Louvre, Pariis.

Estri raamatust loeme: "Ja kolmandal päeval pani Ester selga kuninglikud rõivad ning astus kuningakoja siseõue, mis oli otse kuningakoja vastas; ja kuningas istus oma kuninglikul aujärjel kuninglikus kojas, koja ukse vastas. Kui kuningas nägi kuninganna Estrit õues seisvat, siis leidis too armu tema silmis ja kuningas sirutas Estri poole kuldkepi, mis tal käes oli; siis Ester astus ligi ja puudutas  kepiotsa." Küsimusele, mida noor naine soovib, sai kuningas vastuse: "Kui kuningas heaks arvab, siis tulgu kuningas ja Haaman täna peole, mille ma temale olen korraldanud!"

Enne õhtut soovis kuningas veidi puhata ja lasi oma ajaloolasel mõnd teksti ette lugeda. Too lugeski Ahasverosele hiljuti kirjutatud peatüki vandenõust, mille Estri kasuisa oli paljastanud. Küsimusele, kuidas on peaminister nii üllast meest tänanud, sai kuningas vastuseks, et mingit vastutasu polnud Mordokai saanudki. See oli kuninga arvates kuidagi imelik.

Õhtul, kui kuningas ja peaminister olid Estri pool juba pidurooga maitsnud, soovis kuningas teada, mis ajendas tema lemmiknaist seesugust intiimset koosolemist korraldama. Ester langes kuninga ette põlvili ja anus, et tema rahvas säästetaks ja Haamani käsk kõik juudid tappa tühistataks. Otsemaid kutsus Ahasveros oma kirjutajad ja dikteeris uue sõnumi, millega tühistas Haamani käsu.

Nii päästis Ester oma rahva. Kõik juudid üle maailma peavad Estrit senini oma rahvuskangelaseks. Tema mälestuseks peavad nad igal aastal puurimipüha. Mis aga peaminister Haamanisse puutub, siis poodi ta sama võlla otsa, mille ta oli lasknud Estri kasuisa jaoks üles seada.

Estri lugu on paelunud paljusid kunstnikke. Rembrandt on seda korduvalt käsitlenud. Kord kujutab ta Estrit Ahasverose tulekuks valmistumas, kord jälle põlvitavat Haamanit Estri käest halastust anumas. Eriti kuulus on Rembrandti maal "Ester, Ahasveros ja Haaman", mille originaali saab imetleda Moskvas A. Pushkini nimelises kujutava kunsti muuseumis.

Vana Testamendi põhjal ümber jutustanud Lauri Leesi

1. Millised tegelased Vana Testamendi Estri raamatust on legendaarsed ja millised ajaloolised isikud?
2. Kust pärineb sõna "holokaust" ja mida mõeldakse selle sõnaga tänapäeval?
3. Kas sõna "holokaust" tarvitatakse üksnes juudi rahva saatusest kõneldes? Põhjenda!
4. Mis tundub sulle Estri loo juures usutav ja mis on selles ebausutavat?
5. Juudit ja Ester on mõlemad juutide rahvuskangelannad. Kumb neist sooritas suurema kangelasteo? Põhjenda!
6. Mis on haarem ja kes on eunuhh?
7. Kas tänapäeva Eestis esineb ka mitmenaisepidamist?
8. Kas tänapäeva Euroopas on ka haaremeid või nendega sarnaseid asutusi? Kas Eestis peaks selliseid asutusi olema? Põhjenda!
9. Haaman poodi sama võlla otsa, mille ta oli lasknud püstitada Estri kasuisale. Milline vanasõna või kõnekäänd sobiks Haamani juhtumi kohta?
10. Millises maailmakuulsas kunstimuuseumis asub Estrit kujutav Rembrandti maal?
11. Otsi internetist: www.abcgallery.com  (Olga's Gallery) Siit leiad tiitellehelt vasakult: Religious Notes Index . Nüüd otsid tähestikulises järjekorras reastatud isikunimede alt - Esther.

***

MUUD VANA TESTAMENDI LOOD:

• "Väikese  eurooplase lugemikust":
  • Tark kuningas Saalomon lk. 137
• "Noore eurooplase lugemikust":
  • Maailma loomine lk. 135
  • Joosep ja tema vennad lk. 161
  • Mooses viib oma rahva tõotatud maale lk. 167
  • Taavet tapab Koljati lk. 257