I HERAKLES
Herakles oli kreeklaste armastatuim heeros. Ta sündis Zeusi armusuhtest Teebas maapaos viibiva ALKMENEga. Kui Alkmene mees AMPHITRYON viibis sõjaretkel, moondas Zeus end temaks ja sigitas tulevase heerose. Naise juurde tagasi jõudnud abikaasa sigitas Alkmenega Iphiklese. Herakles ja Iphikles sündisid kaksikutena.


Farnese Herakles. Rooma marmorkoopia kreeka pronksoriginaalist. Napoli Arheoloogiamuuseum.

Kui Herakles oli veel imikueas, saatis Zeusi abikaasa Hera kaks madu last surmama, aga väikemees kägistas maod. Seda stseeni on tihti kujutatud vaasimaalidel. Uffizi galeriis Firenzes asub madusid kägistava Heraklese marmorkuju.


Imikueas Herakles kägistamas Hera saadetud madusid. Pompeji seinamaal.

Heraklese vanemad ei olnud teebalased. Nad viibisid Teebas maapaos ja pöördusid koju Argolise maakonda niipea, kui poliitiline olukord seda võimaldas.

18-aastaselt oli Herakles vägilase kehaehitusega ja laia silmaringiga noormees. Kuulnud, et tema sünnilinna Teebat piiravad vaenlased, tõttas noor vägilane kohale, korraldas vastupanu ja vabastas Teeba tribuudikohustusest. Tasuks andis Teeba kuningas talle naiseks oma tütre MEGARA.

Heraklese kooselu Megaraga oli õnnelik ja neil sündis mitu last. Kuid selline saatuse käik ei andnud rahu Zeusi armukadedale abikaasale. Hera põhjustatud meeltesegadushoos tappis Herakles oma naise ja lapsed. Murest murtud jõumees käis ära Delfi oraakli jutul ja kuulis, et tal tuleb Hera tahtel kodukanti Argolise maakonda tagasi pöörduda ja sealse kidura kuninga EURYSTHEUSe teenistusse astuda. Eurystheus resideeris Mükeenes.

Jõudnud Mükeenesse, kuulis Herakles valitsejalt, et tal tuleb oma süü hüvitamiseks sooritada 12 ohtlikku ülesannet (nn. 12 vägitööd).

1.Tuli tappa haavamatu Nemea lõvi. See hirmus elukas elas koopas, millel oli kaks sissepääsu. Herakles sulges ühe koopaavause, sisenes teisest ja kägistas lõvi paljaste kätega. Seejärel nülgis ta loomal naha maha, tühjendas kolju ja sai nii endale toreda kiivri ja õlakatte.


Herakles tapmas Nemea lõvi. Herakles tapmas inimsööjaid linde. Vana-Kreeka vaasimaalid.

2. Tuli tappa Lerna hüdra. See koletis oli end sisse seadnud Lerna allika juurde. Tema mürgihingus hävitas kõik. Et hüdral iga pea asemel kaks uut ei kasvaks, kõrvetas sangar mao kaelatüükaid tulega. Hiljem kasutas Herakles hüdra sappi ja verd surmava noolemürgina. Vägilase võitlust Lerna hüdraga kujutab ilmekalt oma maalil itaallane Antonio del Pollaiolo (1431-1498).

3. Tuli kinni püüda väle Keryneia emahirv. See kuldsarvedega sõraline elas Põhja-Peloponnesoses Keryneia mäel. Loom oli Artemise hirvekarjast plehku pannud ja luusis vabalt ringi. Heraklesel tuli seda välejalgset looma terve aasta jälitada. Oma õlgadel kandis ta ilusa olendi Mükeenesse ja see tagastati (ohverdati) Artemisele.


Herakles Keryneia emahirvega. Herakles Erymanthose kuldiga. Mustafiguurilised vaasimaalid.

4. Tuli tappa Stymphalose mädasoos pesitsevad inimsööjad linnud. Neile lindudele ei saanud läheneda noolelennu kaugusele, sest mädasoo neelas igaühe, kes sinna astus. Aga Athena kinkis oma lemmikule kaks pronksist käristit. Nendega tegi sangar sellist põrgulärmi, et kohkunud linnud tõusid õhku. Nüüd läksid käiku vibu ja hüdra verega immutatud nooled.

5. Tuli kinni püüda Erymanthose kult. See hiigelsuur metssiga kimbutas Peloponnesose poolsaare elanikke ning laastas ümbruskonda. Herakles kihutas looma kõrgemale mägedesse ja kui see sügavasse lumme jõudis, sidus tal jalad kinni, vinnas kuldiõlgadele ja nii ilmuski Mükeenesse. Kui kuningas elukat nägi, peitis ta end tünni. See stseen kaunistab tihti vanakreeka vaase.

6. Tuli puhastada Augeiase tallid. Augeias oli Elise kuningas, suurim karjakasvataja Peloponnesose poolsaarel. Tal oli nii palju kariloomi, et keegi ei jõudnud lautadesse kogunenud sõnnikuhunnikuid laiali vedada ning sõnnikuhais levis üle kogu poolsaare. Herakles juhtis kahe sealkandis voolava jõe veed läbi tallide ja need uhtusid sõnniku merre.

7. Tuli ohjeldada tuld sülgav Kreeta härg. Kreeta kuningas Minos sai Poseidonilt kingiks imelise sõõrmeist tuld purskava härja. Minose naine Pasiphae armus härjasse sedavõrd, et tema ja eluka vahekorrast sündis MINOTAUROS. Minosel sai ühel päeval härjast villand (eks ikka oma abikaasa veidruse tõttu) ja ta päästis eluka lahti. Herakles tuli kohale, taltsutas härja ja toimetas ta Peloponnesosele.

8. Tuli taltsutada Diomedese hobused. Traaklaste kuningal Diomedesel oli neli metsikut mära, keda mees kohutavalt armastas, kuid kes olid ohtlikud kõigile, kes Traakiat läbisid, sest need loomad toitusid inimlihast. Herakles tappis tallipoisid ja laskis hobused mere äärde lahti. Peagi oli Diomedes ihukaitsjatega kohal. Herakles lasi käiku oma nuia ja surmas nad kõik. Nüüd võttis ta kuninga surnukeha ja andis selle hobustele eineks. Märad muutusid pärast kehakinnitust taltsaks. Herakles pani loomadele päitsed pähe ja tõi nad Mükeenesse.

9. Tuli ära tuua amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö. Amatsoonid olid sõjakad naised, kes elasid omaette rahvana Väike-Aasias. Mehi vajasid nad vaid soo jätkamiseks. Neid nimetati amatsoonideks (tõlkes ´rinnata´), sest nad eemaldasid hõlpsamaks vibu käsitsemiseks parema rinna.

Seda tööd pidas Herakles senistest raskeimaks, mistõttu ta kutsus kaasa ateenlasest sõbra Theseuse ja veel mõne heerose.
Amatsoonide maal tuli neil peagi vaprate naissõdalastega lahing maha pidada. Heraklese vastaseks oli Hippolyte ise. Naine pidas tublilt vastu, kuid Herakles jäi lõpuks peale. Ta päästis lahti Hippolyte vöö, kuid ei surmanud amatsooni. Kui sõber Theseus Hipolytet nägi, armus ta temasse ja viis ta endaga kaasa Ateenasse, kus naisest sai tema abikaasa. Herakles aga toimetas Hippolyte vöö Mükeene valitsejale.

10. Tuli ära ajada Geryoneuse veisekari. Geryoneus oli kolme ülakeha ja kolme peaga kohmakas hiiglane, kes elas Erytheia saarel maailma lääneserval. Herakles läbis jalgsi kogu Euroopa. Jõudnud kohta, kus Euroopa ja Aafrika peaaegu kokku puutuvad, püstitas mees kaks teetähist (nn. Heraklese sambad), et tagasitulekul kodutee ära tunda. Helioselt laenatud kuldlootsikul randus ta lõpuks Erytheia saarel. Veisekarja valvav kahepäine koer ja karjus said kohe teada, mida tähendab vägimehe malakas, kuid kära peale kohale tõtanud hiiglasega oli veidi raskem. Aga Herakles sihtis noole nii osavalt, et see läbis hiiglase kolm ülakeha korraga. Veised ajas ta lootsikule ja purjetas koos elukatega kuni oma kätega püsti pandud sammasteni. Siit läks ta veisekarja ees ajades jalgsi Mükeenesse.

11. Tuli röövida hesperiidide õunad. Hesperiidid olid nümfid, kes valvasid jumalate aeda, mis asus kohas, mida ei tohtinud teada ükski surelik. Seal peitis Hera kuldseid õunu, mis ta oli saanud Gaialt kingituseks Zeusiga abiellumise puhul. Ta pani need mulda ja neist sirgusid õunapuud, mis kandsid kuldseid vilju. Peale nelja nümfi valvas aeda ka sajapäine draakon.

Herakles käis läbi kogu Araabia poolsaare ja Põhja-Aafrika. Liibüas kohtus ta vägilase ANTAIOSega, kes oli Gaia ja Poseidoni poeg. See mees sundis kõiki, kes tema maale saabusid, endaga maadlema. Kui ta ise võitluses alla jääma kippus, sai ta emakeselt maalt (Gaialt) iga kord uut jõudu. Herakles tõstis aga Antaiose õhku ja kägistas ta surnuks. Ka seda stseeni kujutab ilmekalt oma maalil itaallane Antonio del Pollaiolo. Sama kunstnik tegutses ka pisiplastika alal. Bargello Muuseumis Firenzes on temalt sama stseeni kujutav pronksfiguur.


Antonio del Pollaiolo. Herakles tapmas Lerna hüdrat. Uffizi galerii. Firenze
Antonio del Pollaiolo. Herakles kägistamas Antaiost. Pronks. Bargello muuseum.

Lõpuks jõudis sangar Kaukasuse mäeni, mille küljes piinles aheldatud titaan PROMETHEUS. Iga päev lendas kohale kotkas ja nokkis vangistatud titaani maksa, mis öösel uuesti kasvas. Herakles ootas ära, mil kotkas kohale lendas, ja läbistas noolega linnu. See heategu sai ka väärilise vastutasu. Prometheus teadis teed hesperiidide aeda, kuid ta soovitas Heraklesel sinna ise mitte siseneda, vaid saata õunte järele titaan ATLAS, kes kandis maailma serval oma õlgadel taevavõlvi. Titaan oligi nõus õunte järel aias ära käima, aga Herakles pidi senikaua Atlast asendama. Kui aga õunad toodud, ei soovinud Atlas enam taevavõlvi kanda. Selle peale ütles Herakles talle nii: "Miks ka mitte siin pikemalt puhata, aga ma keeraksin oma lõvinaha rulli ja paneksin selle endale õlatoeks." Pika mõtlemisega Atlas võttis omateada hetkeks taevavõlvi turjale, aga Herakles korjas õunad üles ja läks oma teed.

12. Tuli laskuda allmaailma ja tuua sealt elusana põrgukoer Kerberos. See ülesanne oli kõige raskem, sest Hadese riiki on kerge minna, aga tagasiteed pole sealt ühelgi surelikul. Surnute riigi valitseja Hadese ehk Plutoni ette pääsemiseks tuli esmalt jutule saada paadimees Charoniga, kes ühe obooli eest vedas siia tulnuid üle Acheroni jõe. Teisel kaldal valvaski Hadese riigi väravaid Kerberos - mitme peaga ja väänlevaist madudest ümbritsetud elukas. Ta laskis kõik väravast sisse, kuid välja ei lubanud kedagi.

Hades pani imeks, mida tema vennapojal (Zeus oli ju Hadese vend) nii vara allmaailma asja on. Kuulnud, mis ülesanne Heraklesel tuleb täita, nõustus ta Kerberost välja laskma tingimusel, et heeros eluka palja käega taltsutada suudab. Ja seda ta suutis. Ehk oleks Hades oma sugulasega ka karmimalt käitunud, kui tema abikaasa PERSEPHONE poleks heerose vastu suurt lugupidamist üles näidanud.

Peagi saabus sangar Mükeenesse koos põrguelukaga täpselt nii, nagu meie oma koeraga väljas jalutamas käime. Kohkunud kuningas puges hirmsat elukat nähes jällegi tünni peitu. Ka seda stseeni kohtame mitmel vaasimaalil.

Lõpuks abiellus Herakles teist korda. Tema naiseks sai Kalydoni kuninga Oineuse tütar DEIANEIRA. Kord aga juhtus nii, et Herakles oli naisega reisil ja neil tuli ületada jõgi. Silda seal polnud ja reisijate üleveoga tegeles kentaur NESSOS. Esmalt võttis kentaur selga naise ja viis ta teisele kaldale. Siis aga kuulis Herakles üle jõe naise appihüüdeid. Ilmnes, et kiimaline elukas kippus Deianeira au kallale. Herakles haaras vibu ja haavas surmavalt Nessost. Surres andis kentaur naisele nõu panna tema verest läbi imbunud rõivas Heraklese õlgadele siis, kui naine märkab, et mehe tunded tema vastu on jahenenud. Kentaur lisas, et tema veri mõjuvat armastuse võluvahendina. Tegelikult soovis kentaur Heraklesele kätte maksta.

Kahjuks ei läinud Deianeiral palju aega, et seda "võluvahendit" proovida saaks. Niipea, kui kentauri mürgise verega immutatud rüü Heraklese õlgu riivas, imbus mürk läbi naha ja sangar tõi kuuldavale südantlõhestava karje. Ta püüdis mürgist rüüd endalt ära kiskuda, kuid ta kätte jäid vaid räbalad koos tema oma naha ja lihaga. Herakles anus pealtnägijaid, et need ta kiiresti surmaksid, kuid keegi ei söandanud seda teha. Kohutavatest piinadest vaevatuna laskis ta end lõpuks Oite mäel veel elavana põletada. Suitsupilv viis tema hinge otseteed Olümposele, kus teda kõik jumalad rõõmuhõisetega tervitasid (välja arvatud Hera, kes lõpuks olukorraga lihtsalt leppis). Zeus andis Heraklesele kaasaks oma tütre HEBE - õitsva nooruse jumalanna. Kunstis on Heraklesest rohkesti üksikkujutisi vaasimaalidel ja pisiplastikana. Paljudel reljeefidel on kujutatud tema vägitegusid. Muuseumides ringi jalutades tunneme Heraklese juba kaugelt ära tema jõulise kehaehituse, kuid ka lõvinaha ja nuia järgi.


Gustave Moureau. Herakles silmamas Diomedese inimsööjaid hobuseid. Moureau majamuuseum. Pariis.
Guido Reni. Heraklese abikaasa Deianeira kentaur Nessose küüsis. Ermitaaž, Peterburi.

Kuulsaim skulptuur Heraklesest asub praegu Napoli Arheoloogiamuuseumis. See nn. "Farnese Herakles" on arvatavasti rooma marmorkoopia kreeka pronksoriginaalist. Taies kaevati välja Caracalla termidest Roomas ja seda hoiti algul Farnese palees. Sangar toetub vasaku käega oma nuiale, millele on riputatud lõvinahk. Heerose muskulatuur võiks olla eeskujuks tänapäeva raskejõustiklastele ja kulturistidele.

MÕTLE VÕI UURI JÄRELE!
1. Milline Olümpose jumal ei armastanud Heraklest ja miks?
2. Millise vägiteoga sai Herakles hakkama juba imikueas?
3. Herakles pidi oma süü lunastamiseks täitma kaksteist ülirasket ülesannet. Mis süü see oli?
4. Kust sai Herakles endale kiivri ja õlakatte? Kirjelda neid.
5. Kuidas õnnestus Heraklesel kinni püüda Erymanthose kult?
6. Mida tead Kreeta härjast?
7. Herakles võitles amatsoonide kuninganna Hippolytega ja võttis ära tema vöö. Mis aga sai Hippolytest?
8. Miks oli raske maadelda Liibüa vägilase Antaiosega? Kuidas Herakles temast jagu sai?
9. Millist Heraklese kaheteistkümnest vägiteost pead sa kõige raskemaks? Põhjenda!
10. Kellest sai Heraklese surma otsene põhjustaja? Kuidas Herakles suri?
11. Milliseid Heraklest kujutavaid maailmakuulsaid kunstiteoseid oskad nimetada?
12. Leia Internetist näiteid kunstiteostest, mis on loodud käesolevas tunnis käsitletud teemal.

II PERSEUS
Perseuse ema oli DANAE ja isa - Zeus ise. Perseuse sünnilugu on järgmine.

Rembrandt. Danae. Ermitaaž, Peterburi.

Titian. Danae. Prado, Madrid.

Et Delfi oraakel oli Argose kuningale AKRISIOSele ennustanud surma lapselapse käe läbi, sulges mees oma tütre Danae maa-alusesse vaskkambrisse. Kuid Zeus tungis läbi õhuakna kullavihmana Danae juurde ja sigitas temaga Perseuse.

Kui Danae lapse ilmale tõi, laskis isa tütre koos pisipojaga kasti panna ja merele saata. Nad randusid Seriphose saarel, kus neid päästis üks lihtne kalur. Siin poiss täisealiseks sirguski.

Juhtus nii, et saare kuningas Polydektes armus Danaesse. Ilusal naisel polnud aga mehe vastu mingeid tundeid. Mees kavatses isegi vägivalda kasutada, aga Danae pojast oli vahepeal sirgunud tõeline jõumees. Et Danae tülikast pojast lahti saada, teatas kuningas Perseusele, et jätab ema rahule, kui noormees toob talle gorgo MEDUSA pea.

Gorgod olid hirmsad naisolevused, kes elasid maailmamere taga kaugel läänes. Igaüks, kes nende poole vaatas, muutus nende kohutava pilgu all kiviks. Neil olid virildunud lõustad, juuste asemel mürkmaod ja nad tõid kuuldavale kurdistavaid möirgeid. Kolmest gorgost oli vaid Medusa surelik, tema kaks õde olid surematud ja eatud.


Cellini. Perseus. Loggia dei Lanzi, Firenze.

Saanud nümfidelt nähtamatuks tegeva võlumütsi, tiivulised sandaalid (need võimaldasid tal läbida pikki vahemaid maapinda riivamata) ja võlupauna, asuski sangar teele. Õnneks oli tal veel kaks tarka nõuandjat - Hermes ja Athena. Esimeselt sai ta teemantteraga poolmõõga ja teiselt peegliga kaetud kilbi, mis võimaldas vältida Medusa pilku.


Caravaggio. Medusa pea. Tondo. Uffizi galerii, Firenze.


Rubens. Medusa pea. Kunstiajaloo Muuseum, Viin.

Niipea kui sangar Medusal pea maha lõi, kargas koletise kehast välja tiivuline hobune PEGASOS koos oma venna Chrysaoriga. Aga nad kadusid Perseuse silmist nagu tuulispask. Ja ega meie heerosel polnudki suurt aega neid silmitseda, sest Medusa kahe õe eest tuli kiiresti põgeneda.

Medusa pea paunas, jõudis Perseus Etioopiasse. Tema üllatus oli suur, kui ta nägi mere kaldal kalju külge seotud imekaunist neidu. Sangar hakkas neiuga vestlema ja sai teada, et kaunitari nimi on ANDROMEDA ja et kohe tuleb teda ära sööma hirmus merekoletis. Neiu rääkis veel, et tema ema oli end ilma igasuguse tagamõtteta nereiididest¹ ilusamaks pidanud, mistõttu Poseidon nii vihastas, et saatis nende maale hirmsa koletise, kellele tuli ilusaid tütarlapsi ohvriks tuua.


Rubens. Perseus vabastamas Andromedat. Pildigalerii, Berliin.

Perseus polnud argade killast. Ta ootas ära eluka saabumise, tappis meile tuttavate relvadega koletise ja nais Andromeda.

Danae juurde tagasi jõudnud, kuulis Perseus, et kohalik valitseja endiselt ema kimbutab. Nüüd läks sangar mehe juurde, võttis oma paunast Medusa pea ja otsemaid, kui kuningas nägi gorgo nägu, ta kivistus. Saare valitsejaks sai Danae ja Perseuse päästnud kalur Diktys. Lõpuks soovis sangar ka oma vanaisa näha, mistõttu ta ühel ilusal päeval Argosesse suunduski. Akrisios aga, kuulnud tütrepoja tagasitulekust, kohkus hirmsasti. Et vältida oraakli ennustust, põgenes mees naabermaa kuninga juurde.

Mõne aja pärast korraldas seesama kuningas oma pealinnas suured spordivõistlused. Teated uhkest spordipeost jõudsid ka Perseuse kõrvu. Ta asus teele ja pani end teiste sportlaste kombel võistlejate nimekirja. Aga saatus tahtis nii, et kui sangar ketta lendu laskis, kandis tuul selle pealtvaatajate keskele. Kostis karjatus ja Perseuse vanaisa varises surnult kokku, sest ketas oli tabanud ta laupa. Perseus valas kibedaid pisaraid ja mattis vanaisa nii, kuis Kreekas tol ajal kombeks oli.

Aga Medusa pea kinkis Perseus oma kaitsejumalannale Athenale, kes selle igaveseks oma aigisele (kilbile) kinnitas.

Perseusest sai Argose valitseja ja neil oli Andromedaga palju lapsi. Nende elu oli pikk ja õnnelik. Nad on ikka veel olemas, aga väga kõrgel taevas, sest Zeus muutis mõlemad tähtkujudeks.

Zeusi ja Danaed on oma maalidel kujutanud Correggio, Tizian, Tintoretto, van Dyck, Rembrandt jt. Eriti paeluv on Rembrandti (1606-1669) "Danae", mille originaal asub Peterburi Ermitaažis. Kuigi kunstnik elas barokiajastul, puudub selles töös pealiskaudne efektitaotlus. Välise lihtsusega kaasneb sügav hingestatus. Ka selle Rembrandti teose tunneb muuseumikülastaja juba eemalt ära pruunikast üldtoonist ning heleda-tumeda salapärasest käsitlusest.

Perseus ise figureerib väga paljudel vanakreeka vaasimaalidel, kuid ka reljeefidel. Ikka kujutatakse teda kas Medusal pead maha raiumas või siis ühe käega maharaiutud pead hoidmas.

Kui aga saatus teid Firenzesse viib ja te seisate linna peaväljakul Vana Palee (Palazzo Vecchio) ees, vaadake paremale ja te näete lodas imelist Benvenuto Cellini (1500-1571) skulptuuri Perseusest. Ühes käes hoiab ta Medusa pead, teises mõõka. Perseuse jalge all lebab Medusa peata keha. Selle kuulsa skulptuuri originaal on Palazzo Vecchiost 100 meetri kaugusel paiknevas Bargello muuseumis.

Medusa pea on ka ilma Perseuseta paljusid kunstnikke ja skulptoreid inspireerinud. Kõige sagedamini kohtame seda jumalanna Athena aigisel. Uffizi galeriis Firenzes on Caravaggio kuulus maal "Medusa pea". Kui tavaliselt kannavad kunstnikud värvid nelinurksele lõuendile, siis see töö on maalitud kumerale puust kilbile. Niisiis on tegemist tondoga².

_____
¹nereiidid - merenümfid, Nereuse 50 tütart; tuntuim nereiid on Achilleuse ema Thetis
²tondo - ümara vormiga maal või reljeef

MÕTLE VÕI UURI JÄRELE!
1. Perseuse vanaisa hoidis oma tütart Danaed maa-aluses vaskkambris. Kuidas pääses Zeus Danae juurde?
2. Kuidas toimis Perseuse vanaisa, kui tema tütar Danae poisslapse ilmale tõi?
3. Kes olid vanakreeka mütoloogias gorgod ja mitu neid oli?
4. Milleks oli vaja Seriphose saare kuningal gorgo Medusa pead?
5. Igaüks, kes Medusa poole vaatas, muutus tema kohutava pilgu all kiviks. Kuidas sai Perseus vältida Medusa pilku?
6. Kes oli vanakreeka mütoloogias Andromeda ja mis temast lõpuks sai?
7. Kuidas tasus Perseus Seriphose saare kuningale, kes oli kimbutanud tema ema Danaed?
8. Perseuse vanaisale ennustati, et ta sureb oma lapselapse käe läbi? Kirjelda, kuidas see ennustus täitus.
9. Mis sai Medusa peast?
10. Milliseid Perseust või Medusat kujutavaid maailmakuulsaid kunstiteoseid oskad nimetada? Kus asuvad nende taieste originaalid?
11. Mis on tondo?
12. Leia Internetist näiteid kunstiteostest, mis on loodud käesolevas tunnis käsitletud teemal.

III THESEUS
Theseus oli Ateena linna heeros. Tema isa oli Ateena kuningas AIGEUS ja ema Troiseni kuninga tütar AITRA.


Canova. Theseus lapiidide pulmas. Kunstiajaloo Muuseumi paraadtrepil, Viin.

Theseuse sündis siia ilma nii. Aigeus oli juba keskikka jõudnud, kuid tal polnud ikka veel oma naisega lapsi. Kord võttis ta ette matka Delfisse, et küsida sealselt oraaklilt, miks see nii on. Oraakli vastus oli segane: "Enne kojujõudmist ei tohi sa mingi hinna eest veinilähkrit avada."

Koduteel otsustas mees oma hea tuttava Troiseni kuninga Pittheusi poolt läbi astuda, et koos Delfi oraakli mõistatuse üle aru pidada. Kui Pittheus kuulis, mida oraakel sõbrale oli öelnud, avas ta salaja sõbra veinilähkri, jootis ta purju ja viis ta ööseks oma tütre Aithra magamistuppa. Mõne päeva möödudes ilmnes, et neiu ootab last.

Aigeus rõõmustas sedavõrd, et otsustas lapse ilmaletulekuni Troisenisse jääda. Aga Ateenast tulid halvad teated. Kuninga lihane vend koos poegadega tegi ettevalmistusi paleepöördeks. Tuli kiiresti koju tagasi pöörduda. Enne lahkumist peitis Aigeus oma mõõga ja sandaalid ühe rahnu alla ja ütles Aithrale: "Kui peaks juhtuma, et me ei kohtu, ja kui sa sünnitad poja, näita talle seda rahnu ja võtku ta need sandaalid ja see mõõk isa mälestuseks endale."

La Hire. Theseus koos emaga isa mõõga ja sandaalide jälil. Budapest.

Kui Theseus suureks kasvas, rääkis ema pojale ära, kes tema isa on. Ta näitas noormehele rahnu, mille all olid peidus isa sandaalid ja mõõk. Theseus soovis isa oma silmaga näha. Teel Ateenasse tappis Theseus mitmed röövlid ja koletised, mistõttu linna sisenemisel tervitati teda kui kangelast. Aigeus, kuulnud nii vapra heerose saabumisest, palus noormehe enda poole lõunasöögile. Kui Theseus söögilauas liha lõikamiseks oma mõõga tupest välja võttis, tundis Aigeus oma sõjariista ära. Isa ja poeg sööstsid teineteise embusse.

Ajalooliselt oleme Theseuse looga ajajärgul, mil tänapäeva Kreeka territooriumil oli valitsevaks kreeta-mükeene kunst. Kreeta saar oli siis nii majanduslikult kui kultuuriliselt väga kõrgel tasemel. Just enne seda, kui Theseus isa juurde saabus, oli Ateena sattunud sõltuvusse Kreetast. Kreeta kuningas MINOS sai Poseidonilt kingiks imelise sõõrmeist tuld purskava härja. Minose naine PASIPHAE armus härjasse sedavõrd, et sigitas loomaga MINOTAUROSe - härja pea ja inimese alakehaga koletise, keda hoiti spetsiaalselt tema jaoks ehitatud labürindis.

Ühel päeval oli Theseus ääretult üllatunud, et terve Ateena linn on nii elevil. Ta kuulis, et valitakse välja seitset väärilist noormeest ja seitset kaunimat neidu, et need laeva peale panna ja Kreetasse Minotaurosele toiduks saata. Heeros tõttas isa juurde, kes kostis, et parata pole midagi, sest selline olevat kuningas Minose käsk, vastasel juhul saab Ateenast Kreeta koloonia.


Kreeta härg Knossose palee seinal.

Theseus otsustas sama laeva peale minna ja Kreetas ära käia. Aga kui ta Kreetale jõudis ja kui Minose tütar ARIADNE teda nägi, armus neiu heerosesse. Neiult kuuliski meie kangelane labürindist, milles hoiti hirmsat Minotaurost - Ariadne poolvenda. Ariadne andis ateenlasest armsamale lõngakera, et mees labürindist tagasitee leiaks. Lõnga otsa kinnitasid nad labürindi ukselingi külge ja Ariadne jäi oma väljavalitut valutava südamega ootama, sest senini polnud ükski inimene labürindist elusana tagasi pöördunud. Oodata tuli tal kaua, sest kahevõitlus Theseuse ja Minotaurose vahel kestis pikki tunde. Lõpuks oli võidukas noormees labürindi uksel. Kujutage ette Ariadne rõõmu! Kiiruga päästsid nad seitse Ateena noormeest ja seitse neidu ja tõttasid sadamasse, et siis kõik koos Kreetalt kibekähku põgeneda.

Peatunud hingetõmbeks Naxose saarel, pani Theseus toime esimese inetu teo. Kui Ariadne oli sügavasse unne vajunud, andis ta kõigile kaaslastele märku laevale asuda. Purjed tõsteti üles ja mindi merele ilma Ariadneta, kes nii siiralt ateenlasi aidanud oli. Kuid Theseuse seesugune tänamatus ei jäänud taevaste jõudude poolt karistamata.

Enne Kreetale purjetamist oli Theseus isale lubanud, et kui kõik laabub hästi ja ta jääb ellu, tõmbab ta Ateenale lähenedes masti valge purje. Kui aga peaks juhtuma, et ta Kreetal hukkub, käsib ta kaptenil laevale musta purje üles tõmmata. Ateenale lähenedes oli aga Theseuse rõõmujoovastus nii suur, et ta unustas purjed vahetamata. Juhtuski nii, et vana Aigeus, näinud ülevalt Ateena akropolilt musta purjega laeva randumas, viskus ahastuses Akropoli kaljult alla. Sellest ajast peale kannabki Egeuse meri Theseuse isa Aigeuse nime. Theseusest endast sai aga Ateena ja kogu Atika kuningas.


Theseus hülgamas Ariadnet. Pompeji seinamaal.

Kord läks Theseus oma sõbra lapiidide¹ kuninga Peirithoose pulma. Pulmapeole olid kutsutud ka kentaurid - hobuse kere ja inimese ülakehaga olendid. Söönud teist ja paremat ning joonud rohkem kui sobinuks, muutusid kentaurid ülemeelikuks ja kippusid naispulmalistele liiga tegema. Üks kentaur üritas röövida isegi pruuti. Sellist asja ei saanud rahulikult pealt vaadata ei lapiidid ega nende sõber Theseus. Ägedas võitluses, mida nimetatakse KENTAUROMAHHIAks, jäid võitjaks lapiidid ja Theseus. Seda võitlust on kunstis antiikajast alates meelsasti kujutatud (Zeusi templi lääneviil Olümpias, Theseioni friis Ateenas, Rubensi maal jt.)

Mõne aja pärast kutsus Herakles Theseuse sõjaretkele amatsoonide vastu. Tal oli vaja Amatsoonide maal ära käia, et kätte saada sealse kuninganna Hippolyte vöö. See tal õnnestuski. Theseus aga, võlutuna Hippolytest endast, võttis ta kaasa Ateenasse ja tegi temast oma naise. Neil sündis poeg, kellele pandi nimeks HIPPOLYTOS. Kuid vapper Hippolyte ei saanud ka Ateenas rahulikult pealt vaadata, kui linna ründasid vaenlased. Ja juhtuski nii, et ühes lahingus sai ta surmavalt haavata.


Theseus Hippolytet endale saamas. Punasefiguuriline vaasimaal.

Pärast pikka leina otsustas Theseus veel kord abielluda. Et Kreeta kuninga Minosega diplomaatilisi suhteid taastada ning ka oma süüd Ariadne hülgamises leevendada, kosis ta Kreetalt Ariadne õe PHAIDRA. Theseuse poeg Hippolytos ei soovinud isa pulmas osaleda ja tahtis mõnd aega kodust ära olla.

Kui aga Phaidra ühel hommikul Hippolytost Akropoli palestras sportimas nägi, armus ta imekaunisse noorukisse meeletult. Nüüdsest hakkas ta Hippolytosele külge lööma, kuid edutult. Ühel päeval, mõni tund enne suurte spordivõistluste algust, tunnistas daam Hippolytosele, et ei suuda temata elada. Noormees vastas, et nendevaheline suhe on mõeldamatu, sest Phaidra on tema võõrasema. Meeleheitel naine lõpetas elu enesetapuga. Ta jättis ka mehele hüvastijätukirja, milles luiskas, nagu oleks Hippolytos tema au kallale kippunud. Maruvihane Theseus needis ära oma poja. Tema palvete peale saatis Poseidon spordivõistluste ajal staadionile härja Hippolytose hobust ehmatama. Perutav hobune paiskas noormehe vankrist ja lohistas ta surnuks.


Rubens. Hippolytose surm.

Lesestunud Theseus soovis peagi jälle abielluda. Ta suundus koos sõbra Peirithoosega Spartasse ja röövis sealse kuninga tütre HELENA, keda peeti ilusaimaks naisolevuseks surelike keskel. Paraku ei saanud ta tütarlapsega kohe abielluda, sest tüdruk oli üksnes 12 aastat vana. Tuli oodata, et ta saab täisealiseks, mistõttu Theseus peitis teda maal ühes talle kuuluvas talus. Aga tüdruku kaksikutest vennad, keda hüüti DIOSKUURIDeks², uurisid välja, kus õde asub, ja viisid Theseuse äraolekul Helena koju tagasi. Dioskuurid võtsid kaasa ka Theseuse ema Aithra, kes Helena kasvatajannana sattus hiljem koos neiuga Troojasse.

Theseust tabas peagi veel hirmsam ebaõnn. Ateenas haaras võimu tema poliitiline vastane ja sangar pidi Atika pealinnast põgenema. Ta palus varjupaika Skyrose saarel, kuid sealne valitseja, soovides uue Ateena juhtkonnaga heas läbisaamises olla, tõukas Theseuse kõrgelt kaljult alla.

Ateenlased ei unustanud oma heerost. Kui Theseuse kukutanud valitseja suri, toodi sangari maised jäänused Ateenasse ja talle püstitati Akropolile tempel - THESEION. See Theseion, mis praegu kaunistab Ateena Akropoli, pärineb aga Periklese ajast 5. saj. e. Kr. Kristlased muutsid selle hoone kirikuks ja tänu sellele on see kõige paremini säilinud antiiktempel Kreekas.


Theseus tapmas Minotaurost. Mustafiguurilne vaasimaal.

Theseuse lugu, eriti tema suhted Ariadne ja Phaidraga, on kujutatud paljudes kunsti-, kirjandus- ja muusikateostes. Stseen Minotaurose tapmisest on sagedane motiiv antiikaja vaasimaalidel. Üks kuulsamaid mustafiguurilisi vaase, millel näeme just seda stseeni, asub praegu Louvre'is. Teine niisama kuulus punasefiguuriline vaas paikneb Vatikani muuseumis Roomas.

_____
¹lapiidid - mägirahvas Tessaalias; Tessaalia asub Kirde-Kreekas ²Dioskuurid - Kaksikud; Ilusa Helena vennad Kastor ja Polydeukes (lad. Pollux)

MÕTLE VÕI UURI JÄRELE!
1. Millise veekogu nimi on tuletatud Theseuse isa Aigeuse nimest?
2. Miks käisid antiikajal kreeklased mingi murega just Delfis? Millise murega käis Delfis Theseuse isa?
3. Theseus kohtas esmakordselt oma isa alles täisealisena. Mille järgi isa Theseuse ära tundis?
4. Milline osa tänapäeva Kreeka territooriumist oli Theseuse päevil kultuuriliselt ja majanduslikult teistest piirkondadest kõrgemale jõudnud?
5. Kuidas nimetavad kunstiajaloolased Theseuse ajastu kultuuri?
6. Kes oli Minotauros ja kuidas ta sündis?
7. Millist rolli mängis Ariadne Theseuse elus? Mis Ariadnest lõpuks sai?
8. Mis on kentauromahhia ja milline seos on sellel Theseusega?
9. Kes olid amatsoonid? Milline seos oli Theseusel nendega?
10. Kes olid Phaidra ja Hippolytos Theseusele? Mis neist mõlemast sai?
11. Milliseid Theseust ja tema lähedasi inimesi kujutavaid maailmakuulsaid kunstiteoseid oskad nimetada? Kus asuvad nende taieste originaalid?
12. Leia internetist näiteid kunstiteostest, mis on loodud käesolevas tunnis käsitletud teemadel (Theseus tapmas Minotaurost, kentauromahhia jt.).

IV IASON
Iason oli Iolkose kuninga AISONi poeg. Aisoni poolvend PELIAS kukutas ta võimult, mistõttu tal tuli kodust põgeneda. Õnneks jõudis ta oma väikese poja Iasoni kindlasse kohta toimetada. Ta usaldas poja kentaur Cheironi hoole alla. (Sama kentaur oli ka ka Achilleuse õpetaja. Kentaure peeti headeks pedagoogideks.)


Thorvaldsen. Iason. Marmor. Thorvaldseni muuseum. Kopenhagen.

Iasonist kasvas tugeva kehaehitusega, laia silmaringiga ilus noormees. Täisealiseks saades otsustas ta lelle ette ilmuda ja nõuda oma õigust troonile. Karta polnud tal midagi, sest tema vastu ei saanud isegi kümme tavalist jõumeest.

Peliasele oli ennustatud, et tal tuleb karta ühe sandaaliga meest. Ja juhtuski, et kui Iason oli Iolkosesse teel, kohtas ta jõe ääres üht vana naist. See polnud keegi muu kui Hera ise, kes soovis noormehe iseloomu proovile panna. Vana inimene tahtis üle jõe minna ja otsemaid võttis Iason ta sülle ja viis teisele kaldale. Aga üks sandaal tuli tal vees jalast ära ja ta ei leidnud seda enam üles. Nii tuligi tal oma lelle juurde ühe sandaaliga ilmuda. Pelias taipas kohe, mis oht teda varitseb. Ta teeskles, nagu nõustuks ta vabatahtlikult troonist loobuma, kuid ta andvat võimu inimesele, kes toob Kreekasse tagasi KULDVILLAKu.

Kuldvillak oli kuldjäära nahk, mida hoidis enda valduses Kolchise kuningas AIETES. Kolchis (tänapäeva Kolhida) asus Musta mere idakaldal praeguses Gruusias. Kuldjäära algne omanik oli Teeba kuninganna Nephele. Temaga juhtus aga nii, et mees hülgas ta, ja et päästa oma kaht last Hellet ja Phrixost kurja võõrasema käest, palus ta abi Hermeselt, kes saatis talle kuldjäära. Naine pani lapsed jäära selga ja saatis nad maapakku Kolchisesse. Kui aga jäär Dardanellide väina ületas, kukkus Helle vette ja uppus. Siit ka väina kreekakeelne nimi Hellespontos (tõlkes ´Helle meri´).

Phrixos jõudis õnnelikult Kolchisesse ja abiellus sealse kuninga tütrega. Jäära ohverdas noormees Zeusile ja riputas naha - kuldvillaku sealsesse pühasse hiide, mida valvas hirmus lohe.

Kuldvillaku kättesaamist peeti Iasoni nooruspäevil teostamatuks ettevõtmiseks. Iason sai suurepäraselt aru, et nii raske ülesandega ei ole võimalik üksinda toime tulla. Esmalt palkas ta osavad laevameistrid, kes tarkusejumalanna Athena juhendamisel asusid laeva meisterdama. Laevale pandi nimeks "ARGO" (tõlkes "kiire"), kust ka tulevaste meeskonnaliikmete "argonautide" nimetus.

Iason lähetas kullerid igasse Kreekamaa linna, et kutsuda teisigi vapraid heeroseid ohtlikule teekonnale kaasa. Peagi oli meeskond koos. Kaasa tulid Dioskuurid (Ilusa Helena kaksikvennad Kastor ja Polydeukes), Theseus, kuulus laulja Orpheus, Achilleuse isa Peleus jt.

Teel Kolchisesse juhtus argonautidega mitmeid seiklusi, mis aga kunstnikke suurt köitnud pole. Küll aga on kunstnikke paelunud argonautide viibimine Kolchises ja sellele järgnenud sündmused.
Kui Kolchise kuningas Iasonilt kuulis, mis kreeka sangareid tema poole tõi, teeskles ta, et nõustub kuldvillakut neile loovutama, kuid ühel tingimusel - Iason peab taltsutama kaks ninasõõrmeist tuld purskavat härga, need adra ette rakendama ja üles kündma põllu, kuhu tuli külvata draakoni hambaid.

Juhtus aga nii, et Kolchise kuninga tütar MEDEIA, kes tundis oivaliselt võlukunsti, armus Iasonisse. Tema õpetaski heerosele, kuidas härgadega toimida. Kui Iason vastküntud põllule draakoni hambaid külvama hakkas, kasvasid neist otsemaid sõdalased. Aga Medeia soovitusel viskas Iason nende keskele kive ja sõjamehed hakkasid omavahel taplema. Peagi lebasid nad kõik surnult põllul maas.

Armastusest Iasoni vastu aitas Medeia sangaril uinutada villakut valvava lohe. Pärast villaku röövimist põgenes Medeia koos Iasoni ja argonautidega, sest heeros oli vastutasuks hindamatu abi eest lubanud neiuga abielluda.


Medeia päästams Iasonit lohe käest. Taamal ripub kuldvillak. Punasefiguuriline vaasimaal.

Jõudnud Iolkosesse, toimetas Iason kuldvillaku oma lelle kätte, aga too ei tahtnud võimu Iasonile üleandmisest kuuldagi. Vahepeal oli Medeia oma võlukunsti abil nooreks teinud Iasoni isa, kes kuulnud poja saabumisest, julges maapaost Iolkosesse ilmuda. Medeia keetis teatud taimedest suure katlatäie imerohtu ja vannitas oma äia selles katlas. Kui valitseja tütred oma lelle nii noorena nägid, tulid nad Medeialt uurima, kuidas oma isa samuti nooreks muuta. Medeia veenis neid, et Peliase noorendamiseks tuleb ta tükkideks raiuda ja katlas ära keeta. Tütred tegidki nii ja surmasid oma isa. Nii saigi Iasonist õigusjärgne Iolkose valitseja ja Medeiast tema tark ja hoolitsev abikaasa. Neil sündisid kaks last, keda nad mõlemad jumaldasid.

Möödus kümme õnnelikku aastat. Kord oli Iasonil vaja Teebas ära käia. Seal armus ta kuningatütar GLAUKEsse. Ta lubas neiule, et jätab Medeia maha ja abiellub temaga.

Kui ta koju tagasi jõudis, märkas Medeia kohe, et mehe tunded pole endised. Naise pärimise peale ei mõelnudki Iason abikaasa eest oma kavatsusi varjata. Meeleheitele viidud Media, kes oli hüljanud Iasoni nimel kõik, tappis oma kaks last ja põgenes vankriga, mille ees oli lohe, Ateenasse maapakku.


Delacroix. Raevunud Medeia. Louvre, Pariis.

Kuid ka Iason polnud õnnelik. Tema uus väljavalitu sai just enne pulmi tundmatult isikult pulmakingi - imekauni rüü ja diadeemi. Kui neiu diadeemi pähe pani ja rüü üle õlgade tõmbas, lahvatas see suurte leekidega põlema. Isa tõttas neiut rüüst vabastama, kuid põles ära koos temaga.

Iasoni edasisest saatusest on mitu versiooni. Üks neist on selline.
Süümepiinu tundes läks Iason oma laeva üle vaatama. Ta jalutas kaua laevatekil, siis lähenes laevaninale, seisis tükk aega ja... kukkus vette. Kas see oli enesetapp või õnnetus, seda ei tea keegi.

Iason ja Medeia on sagedased tegelased vanakreeka vaasi- ja seinamaalingutel (Pompeji seinamaalid). Uuema aja kunstnikest saab Louvre'is näha suure prantsuse romantiku Eugčne Delacroix' (1798-1863) väga õnnestunud õlimaali "Raevunud Medeia". Kui te aga juhtude Kopenhaagenisse, siis käige ära taani klassitsistliku skulptori Bertel Thorvaldseni (1768-1822) muuseumis, kus võib näha väga ilusat Iasoni marmorskulptuuri. Täispikkuses heeros seisab uhkes poosis, kuldvillak üle ühe käsivarre, teises käes hoiab ta mõõka. Kuju loomisel on skulptor lähtunud antiikaegsest iluideaalist. Kindlasti olid talle eeskujuks kas Pheidias, Myron, Lysippos või Praxiteles.

Delacroix. Raevunud Medeia. Detail.


MÕTLE VÕI UURI JÄRELE!
1. Miks ei saanud Iason üles kasvada oma sünnikodus? Kes oli tema õpetaja?
2. Miks oli Iasoni lellele vaja kuldvillakut?
3. Kreeka keeles on Dardanellide väin "Hellespontos". Miks?
4. Kus asus Kolchis?
5. Millisel tingimusel oli Kolchise kuningas nõus kreeklastele kuldvillakut loovutama? Millele ta lootis?
6. Medeia loobus Iasoni nimel oma kodumaast, kodust ja lähisugulastest? Kas mõistad Medeiat hukka? Põhjenda!
7. Saanud kuldvillaku omanikuks, ei tahtnud Iasoni lell trooni Iasonile loovutada. Kuidas siiski sai Iasonist Iolkose valitseja?
8. Mida tegi Medeia, kui mõistis, et Iason teda enam ei armasta?
9. Mis sai Iasonist?
10. Milliseid Iasonit ja Medeiat kujutavaid kunstiteoseid oskad nimetada? Kus asuvad nende taieste originaalid?
11. Millised vanakreeka skulptorid võisid inspireerida taani skulptorit Bertel Thorvaldsenit Iasoni kuju loomisel?
12. Leia Internetist näiteid kunstiteostest, mis on loodud Iasoni ja Medeia teemal.