Muudatus eesmärgiseades

Matemaatikateadmised on talletunud seoste otsimise ja probleemide lahendamise tulemusena. Ka koolimatemaatika peaks oma olemuselt ja tegevuse laadilt enam sarnanema tegeliku matemaatikaga: olema otsinguline ja loov, mitte kaanoneid reprodutseeriv. Niisamuti nagu sadade faktide tundmine muusikateooriast pole veel musitseerimine, ei ole ka matemaatikateadmiste äraõppimine veel tõeline matemaatikaga tegelemine. Õpilane vajab aktiivset rutiinivaba suhet matemaatikasse. Õppima peaks senisest märksa enam õpilasele tähenduslike või muidu huvitavate probleemide lahendamise kaudu.

Rutiinne matemaatikaõpe ei motiveeri, ei tekita tunnetushuvi ega loo eeldusi õpitava väärtustamiseks ning rakendamiseks. Õppimise teljeks peab kujunema probleemide lahendamine. Nii pakuksime ka koolis matemaatikateadmisi viisil, kuidas need tegelikult tekivad. Ühtlasi kujundaksime õpilastes enesekindluse matemaatikaga tegelemiseks. Pahatihti kujundab formalistlik koolimatemaatika õpilastes hoiaku, et vaid õpetaja suudab otsustada tulemuste õigsuse üle. See on ebakindluse üks allikaid. Mõtestatud õppimise puhul on õpilased ise orienteeritud hindama oma tulemuste tõepärasust. Teada, et vastus on tõepärane, tähendab, et sellel on reaalne tähendus, et seda on võimalik mõtestatult seletada. Nii kujunevadki enesekontrollioskused ja selle kaudu ka enesekindlus

Õpetajate praktikakogukonnad

See, milliseks kujunevad koolimate­maatika rõhuasetused, sõltub suurel määral õpetajate hoiakutest. Uuringute põhjal domineerib kolm hoiakute gruppi. Matemaatika on eelkõige ko­gum olulisi fakte, oskusi ja vilumusi. Matemaatika õppimine tähendab olulise äraõppimist ning rohket harjutustööd õppekavas ja riigieksamitel nõutavate vilumuste saavutamiseks. Matemaatikaõpe rõhutab lisaks tüüpülesannete lahendamise oskusele ka arusaamise, mõistmise vajadust. Rõhutatakse mõistete ja nende seoste mõtestatult äraõppimise vajadust, st valmis matemaatiliste teadmiste kui süsteemi omandamist. Matemaatika õppimises nähakse eelkõige matemaatikaga mõtestatud tegelemise protsessi. Need õpetajad kasutavad palju probleemülesannete lahendamist ja avastusõpet. Matemaatika on neile eelkõige loov protsess, mitte kogum valmisteadmisi. Ega esimese ja teise hoiakutegrupi kandjadki enamasti kolmanda grupi ideestikku tõrju, ometi väidetakse, et reaalne koolisituatsioon niisugust lähenemist ei võimalda. Kuidas muudatusi matemaatikaõpetuses realiseerida saaks, seda soovimegi koos asjast huvitatud õpetajatega katsetada. Valmis retsepte meil pole, on teadmised edukatest katsetustest mujal maailmas, uuringutest ning värsketest õpikäsitlustest. Et õpetajatöö on suuresti kunst, sõltub selle tulemus olulisel määral õpetaja isikust, tema enda usust muudatuste võimalikkusesse ja soovist katsetada. Loodame, et leidub piisavalt õpetajaid, kes tahavad koos ülikooli inimestega eksperimenteerida. Õpetajate professionaalse arengu toetamisel väheneb formaalse täienduskoolituse (kursused õppejõu juhendamisel) osatähtsus ning suureneb ­üksteiselt ja üheskoos õppimise roll. Üksteiselt õppimiseks peavad ühiste huvidega õpetajad koonduma ühtseks (sageli ka virtuaalseks) kogukonnaks, millega liituvad pedagoogikateadlased ja kooliarendajad. Taoline ühiseid eesmärke taotlevate inimeste ühendus on koondunud ühistegevuseks oma liikmete professionaalse arendamise huvides.

Üleskutse ühistegevuseks

Tahame algatada matemaatikaõpetajate praktikakogukonna moodustumise. Kavandame järgmist.Ühiselt analüüsime koolimatemaatika probleeme. Püüame ühenda­da matemaatika didaktika alase rahvusvahelise teoreetilise teadmise õpetajate rikka praktilise kogemusega. Loome praktikutele foorumi novaatorlike ideede tutvustamiseks, võimaldame õppida üksteise tugevatest külgedest. Tutvume naaberriikide positiivse kogemusega, õpime teooriast. Kogukond ei peaks olema vaid üksteisele positiivse ja negatiivse kogemuse edastamiseks ning erialaste probleemide üle diskuteerimiseks, vaid ka ühistegevuse kavandamiseks ning korraldamiseks. Meie eesmärk on katsetada mõtestatud matemaatikaõpetust ning veenda endid ja teisi selle võimalikkuses.
Katsetusteks va­lime mõned teada-tuntud koolimatemaatika probleemsed valdkonnad, näiteks osamäära ja protsendi temaatika põhikoolis või humanitaarharu matemaatikaõppe gümnaasiumis. Lõpliku valiku teeme ühisarutelude käigus. Projekt on eelkõige võimalus õpetajale areneda oma igapäevatöös, mõista sügavamalt õpetatavat ning saada parem suhe õpilastega. Samas on mujal maailmas sarnastes projektides osalenud õpetajatest mõnedki valinud hiljem uurijakarjääri või leidnud lisarakenduse õpetajakoolituses. Et kavandatav on kõigile osalejatele ka mahukas õppimiskogemus, siis on loomulik, et selle tulemus vormistub ainepunktideks ning ülikooli väljastatavaks täienduskoolitustunnistuseks.Meie tegevust toetab Euroopa Sotsiaalfond, mille grant Tallinna Ülikooli matemaatikaosakonnale võimaldab katta tekkiva kogukonna ettevõtmistega seotud kulud. Loodetavasti aktiivsematele osalejatele ka õppereisi naaberriiki. 

Madis Lepik,

TLÜ matemaatika didaktika õppetooli dotsent