Suurbritannia, Soome jt riikide koolides võidab viimasel ajal suurt populaarsust õppeaine, mille nimi on disain ja tehnoloogia (design and technology). Lühidalt öeldes on tegu integreeritud õppeainega, kus õpilased peavad näitama üles loovust ja seda seejärel praktikas realiseerima. Iseenesest ei ole siin midagi uut, praktikas realiseeritud loovuse väljenduseks on ju ka vana-vanaisa poolt tehtud talutööks vajalikud tarbeesemed. Uudsed on pigem need vahendid, mida õpilased kasutavad – arvuti ja spetsiaalne disainitarkvara. Õpilane peab mõne CAD-tarkvara abil joonestama valmis kolmemõõtmelise kujundi ning disainitud esemete valmis tegemiseks kasutatakse arvuti teel juhitava freespingi abi, mis muudab joonise reaalseks puust, plastist või alumiiniumist esemeks. Kui õpilane suudab omandada vajalikud oskused, siis on ta võimeline valmis tegema ükskõik millise pisema eseme, olgu see siis kandiline, ümmargune või hoopis erikujuline. Kõik see võimaldab muuta tööõpetuse (arvutiõpetuse, kunstiõpetuse) tunde senisest palju atraktiivsemaks ja samas arendada laste loovust tehnoloogiavahendeid kaasates.

Eesti koolis sedasorti õppeaine paraku puudub. Mis ei tähenda, et loovust ei oleks või loominguga ei tegeletaks. Aga see toimub pigem eraldi ja kunstitunnis. Ja praktilisi asju tehakse võimaluste piires tööõpetuse või käsitöö tunnis. Tiigrihüppe Sihtasutuse ja Eestis töö- ja tehnoloogiaõpetuses suundi seadvate huvigruppide eesmärgiks on neid asju pisut rohkem integreerida kui seni ning murda mõtteviisi, nagu üks õppeaine peaks olema puhas kunst ja teine puhas naela seina löömine. Lisaks on eesmärgiks leida palju asjalikumat ja praktilisemat rakendust koolide arvutiklassidele, mis praegu on suuremalt jaolt täidetud arvutiõpetusega stiilis word, excel ja powerpoint.

CNC projekt Eesti koolides

Tiigrihüppe Sihtasutus kuulutas 2005. aasta alguses välja riigihanke, mille eesmärgiks oli muretseda vähemalt ühele koolile igast suuremast maakonnast CNC freespink ning disainitarkvara, mis võimaldab kolmemõõtmeliste esemete kujundamist. Riigihanke võitis OÜ Jukotec, kes on saksa firma Kosy tööpinkide ametlik esindaja Eestis. Disainitarkvara tarnijaks on OÜ ProStep ning tarkvaraks Solid Edge. Disainitarkvara on hangitud klausliga, et selle võib endale tasuta hariduslikel eesmärkidel kasutamiseks saada iga Eesti kool.

Sihtasutuse poolt koolidele välja kuulutatud konkursi tulemusena ja koostöös Tallinna Ülikooli töö- ja tehnoloogiaõpetuse lektoraadiga valiti pilootprojektiks välja järgnevad koolid:

Kuusalu Keskkool
Narva 6. Kool
Kohtla-Järve Kesklinna Gümnaasium
Jõgeva Ühisgümnaasium
Paide KHK
TLÜ Haapsalu Kolledzh
Rakvere Vene Gümnaasium
Põlva Ühisgümnaasium
Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool
Kuressaare Gümnaasium
Tallinna Reaalkool
Tallinna Tõnismäe Reaalkool
Tallinna 21. Kool
Tallinna Ristiku Põhikool
Tartu Kivilinna Gümnaasium
Elva Gümnaasium
Tartu Hiie Kool
Valga Gümnaasium
Karksi-Nuia Gümnaasium
Vastseliina Gümnaasium
Pärnu Töö- ja Tehnoloogiaõpetuse Maja

Jõhvi Vene Gümnaasium (2007)
Kadrina Keskkool (2007)
Kärdla Gümnaasium (2007)

Tartu Tamme Gümnaasium (2008)
Kose Keskkool (2008)
Viljandi Valuoja Põhikool (2008)
Tallinna Nõmme Põhikool (2008)
Tallinna Mustjõe Gümnaasium (2008)
Tallinna Linnamäe Vene Lütseum (2008)

Rapla Vesiroosi Gümnaasium (2009)
Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium (2009)
Tallinna Kanutiaia Noortemaja (2009)
Pärnu Koidula Gümnaasium (2009)
Mustvee Vene Gümnaasium (2009)
Põltsamaa Ühisgümnaasium (2009)

Koolide valikul arvestati regionaalset printsiipi, võimalikult keskset asukohta maakonnas, kooli suurust ja kooli valmisolekut projektis osaleda. Viimane puudutas eeskätt kvalifitseeritud õpetajate olemasolu. Projektis osalevate kutsekoolide valik on tehtud arvestusega, et need saavad olema baasiks lähikonna üldhariduskoolidele.

Töö käigus on mõned koolid vahetunud, õppeaastaks 2008-2009 on Tallinna Tehnikagümnaasium asendunud Ristiku Põhikooliga, Paide Gümnaasium Paide Kutsekeskkooliga ja Haapsalu Kutsehariduskeskus TLÜ Haapsalu Kolledžiga. Uute koolidena on lisandunud Jõhvi Vene Gümnaasium, Kärdla Gümnaasium ja Kadrina Gümnaasium.

Loomulikult oleks Tiigrihüppe Sihtasutuse soov hankida CNC freespingid võimalikult paljudele koolidele, kuid kahjuks on rahalised võimalused piiratud ning ka pikemas perspektiivis ei saa pinki kindlasti olema igas koolis. Küll on aga reaalne see, et disainitarkvara saab kasutada igas koolis ning kasutada parimate õpilastööde välja freesimiseks nende koolide (keskuste) abi, kus freespink on olemas.

CAD tüüpi tarkvara ja arvuti teel juhitavate tööpinkide olemasolu koolis loob eeldused heade oskustööliste ja spetsialistide järelkasvuks. Tänapäeval käib suurem osa projekteerimisest arvuti taga, olgu selleks siis mingid seadmed, kommunikatsioonid või arhitektuursed tehnilised lahendused. Kui palju õpilasi jätab praegu kooli edasijõudmatuse tõttu teoreetilistes ainetes pooleli, siis loodetavasti suudavad just huvipakkuvad praktilised õppeained seda negatiivset tendentsi pisut tasakaalustada.

Lõpetuseks – ei maksa oodata, et eeltoodud ettevõtmine suudaks lahendada kutseharidusega seotud mured, aga üks väike kivi töö- ja tehnoloogiaõpetuse alusmüüri ehk siiski saab lisaks pandud, eeskätt just õpilaste motivatsiooni tõstmist silmas pidades. Tiigrihüppe Sihtasutus tänab siinkohal kõiki neid, kes on projekti algatamisel nõu ja jõuga abiks olnud.